Miks tasub enne kodulehe tegemise tellimist õigeid küsimusi küsida?

Kodulehe tegemine võib väljastpoolt tunduda lihtne: küsid pakkumise, valid tegija ja projekt läheb käima. Tegelikult sõltub tulemus väga palju sellest, kui hästi on enne algust paigas ootused, rollid, eesmärk ja töö ulatus.

Paljud probleemid veebiprojektides ei teki mitte halvast tahtest, vaid sellest, et alguses jäetakse liiga palju asju lahti rääkimata. Tellija eeldab üht, tegija mõistab teist ja lõpus tekib tunne, et tulemus ei vasta päris sellele, mida oodati.

Seepärast tasub enne kodulehe tegemise tellimist küsida konkreetsed küsimused, mis aitavad saada selge pildi nii protsessist kui ka tulemusest.

1. Mis on selle veebilehe peamine eesmärk?

Kõige olulisem küsimus ei ole tavaliselt “palju see maksab?”, vaid hoopis “mida see veeb peab tegema?”. Kas eesmärk on tuua päringuid, selgitada teenuseid, müüa, kasvatada usaldust või toetada mitut eesmärki korraga?

Kui see jääb ebaselgeks, võib ka valmis veeb jääda liiga üldiseks. Hea kodulehe tegemine algab ärilisest fookusest, mitte ainult visuaalist.

2. Millised lehed ja sisuplokid on tegelikult vajalikud?

Tihti tellitakse uus veeb ilma, et oleks päriselt läbi mõeldud, millised lehed seal olema peaksid. Kas piisab avalehest, teenuslehtedest ja kontaktist või on vaja ka alamteenuseid, portfooliot, KKK-d, blogi ja maandumislehti?

Mida selgem on alguses veebistruktuur, seda täpsemalt saab hinnata ka töömahtu ja tulevast kasutajakogemust.

3. Kes kirjutab tekstid?

See on üks kõige olulisemaid, aga kõige sagedamini alahinnatud küsimusi. Kodulehe tegemine ei ole ainult disain ja arendus. Väga suur osa tulemusest sõltub sisust.

Tasub kohe küsida, kas tekstid tuleb tellija poolt, kas neid aitab koostada agentuur või tehakse töö koos. Kui see jääb lahtiseks, võib kogu projekt just sisu taha kinni jääda.

Praktiline tähelepanek: väga paljud veebiprojektid ei veni mitte arenduse, vaid tekstide ja sisendite puudumise tõttu.

4. Kas SEO-ga arvestatakse juba kodulehe tegemise käigus?

SEO ei ole asi, mida peaks lisama veebile alles lõpus. Kui lehtede fookus, URL-id, pealkirjad, sisuline struktuur ja siselinkimine jäetakse alguses läbi mõtlemata, on hiljem raskem head nähtavust kasvatada.

Seega tasub enne tellimist küsida, kas kodulehe tegemine arvestab ka SEO alustega või tehakse ainult “ilus veeb”. Need on kaks väga erinevat asja.

5. Milline platvorm või tehniline lahendus valitakse?

Enne projekti algust tasub aru saada, millele veeb ehitatakse. Kas see tuleb WordPressi peale? Kas seda saab hiljem ise hallata? Kas lisafunktsioonide lisamine on võimalik või jääb veeb liiga kinniseks?

See küsimus on oluline, sest hea tehniline alus mõjutab nii haldamist, edasiarendust kui ka SEO võimalusi hiljem.

6. Mida hind täpselt sisaldab?

See on koht, kus tekib sageli kõige rohkem valestimõistmist. Kui küsid pakkumist, siis tasub täpselt üle küsida, mida hind sisaldab ja mida mitte.

• kas hinnas on disain?
• kas hinnas on arendus?
• kas hinnas on tekstide abi?
• kas hinnas on SEO põhiseadistus?
• kas hinnas on mobiilivaate kontroll?
• kas hinnas on vormid, analüütika ja muud seadistused?

Mida konkreetsemalt see lahti räägitakse, seda väiksem on oht hilisemaks segaduseks.

7. Kui kaua kodulehe tegemine aega võtab?

Ajakulu sõltub alati projekti mahust, aga oluline on aru saada, millest ajagraafik koosneb. Kas töö algab kohe? Kas sinna sisse kuulub sisu kogumine? Kui palju on kooskõlastusringe? Millal võib veeb reaalselt live’i minna?

Hea vastus ei ole ainult kuupäev, vaid ka loogika selle taga. Nii saab aru, millised etapid mõjutavad projekti tempot kõige rohkem.

8. Kes annab tagasisidet ja teeb otsuseid?

Kui ettevõtte sees ei ole selge, kes projekti juhib ja kes lõplikke otsuseid teeb, hakkab töö sageli venima. Seepärast tasub enne tellimist paika panna, kes kogub sisendid, kes kinnitab kujunduse ja kes annab lõpliku tagasiside.

See väike selgus aitab kogu kodulehe tegemise protsessi märgatavalt sujuvamaks muuta.

9. Mis juhtub pärast valmimist?

Paljud küsivad õigusega, mis saab edasi pärast seda, kui veeb on live’is. Kas tellija saab veebile ligi? Kas sisu saab ise muuta? Kas pakutakse hooldust, tuge või edasiarendust?

See on oluline küsimus, sest veeb ei ole tavaliselt ühekordne projekt. Hästi toimiv lahendus võiks olla hallatav ja vajadusel edasiarendatav ka pärast valmimist.

10. Kuidas hinnata, kas see lahendus on ettevõttele päriselt sobiv?

Viimane, aga väga oluline küsimus on see, kas pakutav lahendus sobib just sinu ettevõtte eesmärgi, eelarve ja kasvusuunaga. Mõnikord pakutakse liiga väikest lahendust, mis jääb kiiresti kitsaks. Mõnikord jälle liiga suurt, mida ettevõte tegelikult veel ei vaja.

Seega tasub küsida mitte ainult “mida te teete?”, vaid ka “miks just see lahendus oleks meie jaoks mõistlik?”. Hea partner peaks suutma sellele vastata arusaadavalt ja põhjendatult.

Millise küsimusega alustada, kui sa ei tea veel täpselt, mida vajad?

Kõige parem algusküsimus on tavaliselt: “Milline veebilahendus oleks meie ettevõtte jaoks praegu kõige mõistlikum järgmine samm?”

See aitab vestluse viia kohe õigele tasandile. Mitte lihtsalt kujunduse või tehniliste detailide juurde, vaid selleni, mida veeb peab ettevõtte jaoks päriselt ära tegema.

Kokkuvõte

Kodulehe tegemine läheb palju sujuvamalt, kui olulised küsimused saavad enne töö algust läbi räägitud. Eesmärk, struktuur, sisu, SEO, hind, ajakulu, rollid ja edasine haldus mõjutavad kõik seda, kas tulemus tuleb tugev või lihtsalt “valmis”.

Mida paremad küsimused sa enne tellimist küsid, seda väiksem on oht, et projekt venib, muutub segaseks või ei vasta lõpuks sinu tegelikele ootustele.